Bundaberg

by

0

Tervitused Bundabergist!

 

Elan Queenslandis,Bundabergis,kus elab kuskil 50 000 inimest. Linn on mõnus, kus on piisavalt tegevust, näiteks rummitehas, kaunid rannad, ostukeskused, kaunid pargid, isegi miniloomaaed jne. Töötan tomatifarmis pakkijana ja elan 2.korruselises majas koos 2 inglise ja 4 taiwani tüdrukuga ning Liisi ka loomulikult. Inimesed on kihvtid ja nalja saab nabani, aga igatsen väga ka oma sõpru Eestis. Varsti varsti on siin oldud aasta. Oktoobris teen väikse ringreisi Austraalias ning siis lendan Taisse mõneks ajaks puhkama ja seejärel Saksamaale Sandrale külla 🙂

Goodbye Frankland River

by

1

Niiii hea on jälle netis olla, farmis selleks võimalust polnud väga, sest see on nii kallis. Tulime farmist ära, sest töö oli vastik ja raha sai vähe. Sain peaaegu sama palju pappi kui mu õde 2 nädala eest, mina töötasin vaid nädala. Enamus inimesi tuli sealt peale palgapäeva ära, sest tööandjate suhtumine oli nõme ning palgad ebaausalt väiksed. Aga inimesed, kellega seal töötasime, olid kihvtid ja sõbrakud ja viimasel õhtul tähistasime korralikult. Ühe päeva saime ka ühes veiniistanduses suurel üritusel ettekandjad olla, kus oli 7- käiguline lõuna 120-le inimesele, iga söögi kõrvale eraldi vein, mmmm ja need söögid, lausa suurepärased. Saime korraliku palga selle eest ja veel 3 pudelit veini ka näkku.

Kui meil pidu oli, siis toodi karaokemasin ka kohale, tuli kohe Eesti meelde, kus alati alguses kõik jooksevad mikri eest ära ja pärast käib selline kisklus, et kes saab laulda. Prantslased õpetasid ühe laheda joogimängu ka, ja nagu tavaliselt, mul kohe üldse ei vea sellistes asjades……

Nüüd olen Perthis tagasi, käisin ookeani ääres ja nüüd otsime tööd ja elamispinda. Kõik pakkumised on oodatud, aitäh :D!

Linn on ikka väga ilus ja inimesed sõbralikud. Jõulu staffi ka müüakse ja linna paigutatakse kaunistusi. Varsti algab siin suvi, juba ootan, sest hetkel on üsna jahe, pusa peab ikka alati kaasas olema.

Mu isa kirjutab mulle kõige ägedamaid kirju ever, jagaksin neid Teiega, aga jätan ka midagi endale ja õele, saame igatahes alati naerda ja ootame neid kirju kõige rohkem.

Mulle siinsed toidupoed meeldivad, sest ma leian pidevalt huvitavaid asju enda jaoks, kuigi minu õde igatseb just kodumaa toidupoode. Mäkis meeldib mulle masinajäätis, sest see maksab ainult 30 senti, täna sõin hommikusöögiks 3 tükki ja kõht oligi täis, irw.

Varsti lisan pilte ka, kui parema neti saan.

 

 

 

Õed Oravad Austraalias

by

3

Heiiiii Sõbrakesed,

siin räägin Teile oma tripist Austraaliasse ja püüan ka edaspidi Teid asjadega kursis hoida.

Lend siia läks vaevaliselt, sest lennukis oli ebamugav magada ja söök oli ka suht hirmus 😀 Martin oli hea reisikaaslane, samuti saime Hong Kongis kahe eestlasega tuttavaks. Martin võttis minuga Eestis ühendust, kui oli külapeal jutte kuulnud, et plaanin ka siia tulla, koos on ikkagi julgem.

Austraaliasse maabusime imeilusasse linna nimega Perth. Lennujaamast väljudes tervitasid meid palmipuud ja mõnus soe ilm. Sain kokku Viljandi sõbranna Leaga, kes on siin juba 8 kuud olnud, tema andis meile häid nõuandeid, kuidas edasi tegutseda. Esimene päev Perthis mööduski asjaajamistega, samuti käisime söömas ja leidsime Martiniga endale hosteli, kus sai esimene öö veedetud. Järgmisel päeval trippisin mina üksinda Perthist bussiga 400 km kaugusele Cranbrooki, kus tuli minu tööandja mulle vastu oma valge suksuga. Siis sõitsime Franklandi, kus ma kohtusin oma õega, kes on siin olnud juba kuu aega koos oma sõbrannadega. Õega elame ühes toas, kohe palju kodusem tunne on, kui keegi lähedastest on sinuga koos kuskil kaugel maal. Elame siis hetkel farmis, kus korrastame viinamarjapuid, viinamarjad saavad jaanuaris valmis. Töö on nõme, sest see on nii igav ja pidevalt on vaja jalgadel olla ning tempo on kiire, aga plaanime siin olla 3 nädalat veel, siis liigume uuesti Perthi tagasi parematele jahimaadele.

Reedel, kui oli minu esimene tööpäev, tekkis samal ajal meie ööbimiskohas tulekahju, sest keegi tarkpea oli jätnud pliidi sisse, kus muna küpses pannil. Süüdlast igatahes välja ei tulnud, keegi üles ei tunnistanud. Peremees oli ikka väga vihane ja me pidime kogu selle jama kõik ära küürima, mis võttis ikka terve pool päeva. Keegi veel viskas nalja, et näe, muna on valmis saanud,irw.

Käisime oma vabal päeval, ehk eile,  100 km kaugusel linnas nimega Albany süüa endale ostmas, kohalikus poes on hinnad väga kõrged. Ostsime endale mitme nädala varu ära, samuti tegin oma esimese sõidu autoga, kus kõik on ristivastupidi, kaasaarvatud liiklus, nalja igatahes sai kõvasti. Eile õhtul oli esimene pidu, tähistasime sünnipäevi ja Halloweeni, sai palju tantsitud ja suheldud, väga äge õhtu oli. Inimesed on siin väga sõbralikud, kui sa näiteks jääd korraks tänavale seisma oma kohvri laadungiga, siis inimesed tulevad ise abi pakkuma. Õde ütles, et minu inglise keelt oli kiidetud teiste poolt, mis on küll nalja tegev, sest see on minu arvates lausa kohutav :D. aga aitäh!

Aga hetkel on kõik hästi ja loodan, et läheb aina paremaks 🙂 Muah!